Inimene on harjumuste ori. Eriti tihti märkame seda just joogivaliku tegemisel. Olgugi, et turul on mustmiljon alternatiivi, kipume ikka ja jälle vana turvalise tuttava juurde tagasi minema. Iseenesest on see mõistetav. Kui ma juba selle eest raha maksan, siis tahan ka kindel olla, et tarbitavat ka nautida saan.
Tunduvalt mõnusam oleks ju omada teadmist, et uus jook mida proovin on varasemale lemmikule sarnane. Elimineerides ootamatud ebameeldivused, muutes uue valiku segadust tekitava veiniriiuli ees lihtsamaks ja arendades oma maitsemeeli.
Eestis on Rieslingu fänne olnud aastaid. Imelikul kombel ei kipu aga enamus Rieslingu austajaid teadma sedagi, et ainuüksi erinevatest Saksamaa piirkondadest tulevad väga erineva iseloomuga veinid. Enamasti kipub tavapoe veinisõber hinna ja kvaliteedi aspektist valima magusama alatooniga Mosel piirkonna Rieslingu. Kapriisitu, vähese happega jook, mida mõnus januga juua.
Tegelikkuses toodetakse Rieslingu sordiveinist nii mulli, kerget valget, arendatud valget kui ka dessertveine. Lisaks kasvatatakse marja võrdlemisi laialdaselt üle kogu maailma. Saksamaa, Austria, USA, Austraalia, Prantsusmaa, Moldova on vaid mõned näited.
Oma olemuselt värske, laimine, rohelise õuna, jasmiini ja mesilasvaha nootidega põnev valge, mis vahel bensiinijaama meenutab. Üks sõbralikumaid toidupaaringu veine ning asendamatu kaaslane meie enda jõululaua traditsiooniliste roogade juurde. Puuviljasemad alternatiivid sobituvad suurepäraselt ka vürtsikate aasiapäraste toitudega.
Oma maitserännakute arengul soovitan alustuseks Mosel Rieslingu kastist välja astuda ja proovida erinevate riikide ja erinevate piirkondade Rieslinguid. Kihiseva joogi austajate sihtmärgiks võiks saada vahuveiniriiuli Sekt nimeline toode. Siis oled ikka veel turvaliselt Saksamaal, kuid tekstuur ja nüansid pakuvad uusi elamusi. Saksamaaga piirdudes otsi pudelit piirkonnanimesid nagu Rheingau, Rheinhessen, Pfalz. Siinseid Rieslinguid iseloomustab aprikoosi, sidruni, mesilasvaha, petrooliumi ja märja kivi aroom. Osad happesemad, teised puuviljasemad.
Proovida tasub kindlasti Prantsusmaa Alsace Rieslinguid. Eriti põnevad on Grand Cru märgisega näited. Veinid on kuivema iseloomuga ja kompleksemad. Vihjeid rohelisele õunale, tsitrustele, basiilikule ja vahel ka kergelt suitsused.
Uue-Maailma pärlid tulevad kindlasti Lõuna-Austraaliast, kus veinid on lopsakad, mahlased ja jõuliselt diislised. Maitses troopilisi puuvilju nagu papaya, üleküpseud tsitrused, roheline õun ja lillelised nüansid.
Kui aga julgust rohkem, soovitan proovida veine nagu näiteks Furmint, Loureiro või Müller-Thurgau.
Furmint on Ungari kõikse kuulsam mari. Aroomis sidruni, rohelise õuna, ingveri ja vürtsikaid noote koos kerge suitsuga. Roheline, värske ja ilusa happega vein, mis enamasti jääb taskukohasesse hinnaklassi.
Müller-Thurgau on Herman Mülleri poolt loodud Riesling ja Madeleine Royal sortide ristand. Antud sordiveine võid leida näiteks Saksamaa, Austria või Põhja-Itaalia riiulitelt. Veinid on puuviljased ja pehme happega. Maitses tunda virsiku, roosiõite, tsitruse ja kerget mineraalset nooti.
Kui järgmine kord poodi lähed tee turvaline ent maitsemeeli arendav valik!
