“If you have a good experience in a restaurant you tell 2 people. If you have a bad experience you tell 10.”
- Sina oled aga üks kahest
Nii kurvalt kui see ka ei kõla, siis ise kogu oma teadliku elu restoranidega seotud olles, pean kurbusega kinnitama, et nii see kahjuks on.
Sel noodil tahan teile täna tutvustada meie oma pisikese kodumaa pinna parimat restorani. Olen end viimasel ajal väljas söömisest võrdlemisi kauge kaarega eemale hoidnud, sest in all fairness kipun viimasel ajal restoranidest naasma võrdlemisi mehh tundega. Asi on kas toidus või teeninduses või veel hullem - mõlemas. Alati jääb midagi vajaka.
Kui purustatud hoiupõrsas ei sure hea eesmärgi hüvanguks pole mõtet põrsast tappa.
Niisiis viib tänane rännak trummipõrina saatel NCH’sse. White guide kiidab, nooblid suunamudijad kiidavad, kokad kiidavad - noh, ega minagi siis kehvem pole. Siinkohal tervitused Triinule, kelleta oleks praegune kirjatükk suure tõenäosusega olemata jäänud.
Meie rännak algas laia valge lumesajuga õhtul, kus üks äraütlemata jutukas taksojuht meid sihtkohta toimetas. Ma pole päris kindel, kumb hirmuäratavam oli, kas tema sõidustiil või mälestuste pagas, mida ta märulifilmi meenutavast elust taksojuhina jagas, kuid kohale me jõudsime.
Sume valgus, meeldiv taustamuusika, naeratav meeskond ning laud köögis. Tänapäevase “iseseisva” naisena võttis mõned korrad harjutamist, ennem kui tooliga abistamisel kadus vajadus viimast esimesena haarama hakata. Tervituseks valatud klaasika Deutz Rose’d oli aga igati ilusaks alguseks.
Mis mulle antud koha juures enim meeldib on tõsiasi, et sa ei saa valida, mida sa sööd vaid sa sööd seda, mida sulle pakutakse. Sel moel lubad ennast julgelt andekate inimeste meelevalda ning lased üllatavatel ootamatustel end kaasa viia. Millal sina viimati ohjad käest andsid?
Menüüs ootab 11 käiku. Täpselt paras kogus, et mekkida tervet hulka erinevaid maitseid. Samas tundmata end liialt nuumatuna. Soovi korral saad sinna juurde sobitatud veinid või mahlad valida. Olles ära kuulanud sobitatud veinide ülevaate otsustasime sel korral, et oleme ise targad, panime oma veinist teadlikud pead kokku ning läksime hoopis pudeli Gisele Devavry 1er Cru Milessime 2012 teed. Endalegi üllatuseks sobitus valitud kaaslane äsja avatuna suurepäraselt nii külmade eelroogadega kui peale veidikest avanemist ka pearoogadega. Andes erinevatele toitudele varieeruvat struktuuri ning pakkudes meie õhtusse ühe suurepärase mulliga naudingu.
Toidu osas pakub NCH tõelist maitserännakut, suurepärast silmailu ning igati meeldejäävaid nünansse. Mõni tundub nii lihtne, et selle peale oleks ju võinud isegi tulla. Teine maitsekombo kõlab paberil kahtlaselt, kuid maitseb jumalikult. Kolmas tundub paberil suurepärane, kuid jääb suures plaanis kõigele varasemale alla.
Kahtlemata leidus menüüs tõelisi lemmikuid. Ausalt öeldes on kindlat pingerida võrdlemisi keeruline kokku panna, kuid maitsed mis siiani hetkega meelde tulevad on kindlasti porru. Tundus esmapilgul nii mitte midagi ütlev, kuid tekitas esimest korda üle väga pika aja tõelise foodgasmi.
Must angus & tuleõli oli tõeline elamus juba ainuüksi show pärast mida ennem serveerimist pakuti.
Kombuchas marineeritud pirn oli üks ägedamalt serveeritud roogasid ning tõeliselt värskendav maitsepuhastaja, mida tahaks igal kuumal suvepäeval oma kaaslaseks. Loomulikult väärib positiivsete seas kohta ka tuvi ning kõik see, mis liha juurde serveeritud sai. Ja kes kurat paneb foie gras magustoidu peale. Orm paneb, pange teised ka - another foodgasm right there.
Kui ma peaksin välja tooma toidud, mis minu maailmas oma eesmärki ei täitnud, siis nendeks oleksid kalmaari puder, mis nägi freaky välja, maitses võrdlemisi ei midagi ütlevalt ning oli tekstuurilt maru kumjas. Teiseks baklažaan, mis jättis oma olemuse poolest võrdlemisi kustuva mälestuse.
Suures plaanis otsisin pikalt seda miskit, mida veel parandada võiks, sest professionaalne kretinist minus pidi ju ometi midagigi leidma. Ainus mida ma oleks tahtnud näha veidi paremas valguses oli teenindus. Õigemini oli seda veidi liiga sunnitult, veidi liiga palju. Tooliga abistamine iga kord on igati tore. Tõsiasi, et mu vee ja veini klaasid hetkekski tühjad ei olnud oli samuti igati kiiduväärt. Kuid tõsiasi, et mu ümber alati 2 teenindajat, kes käisid vahetustega sama asja küsimas või segasid vestlusele vahele, tekitas tunde, kus tekkis tahtmine küsida, kas te omavahel ei võiks esmajärjekorras suhelda? Lisaks jäi õhtusöögi alguses mulje nagu eesmärgiks oleks meid võimalikult kiirelt taas uksest välja saada, sest esmane tempo oli veidi liiga kiire.
That said, oli see üks parimaid teeninduskogemusi, mida Eestis kogenud olen ning kui ausa pilguga teenindusmaastikul liikuvat rahvast vaadata, siis nurisemise pärast peaks mul häbi olema.
Kokkuvõtlikult, kui tahad oma raha tõelise elamuse peale kulutada, siis jäta paar korda keskpärastes kohtades käimata ning mine parem kogema ilu mida NCH’l pakkuda on. Ma luban, sa ei kahetse!
Aitäh NCH pere - oli tõeline elamus!