Tööalased märkused
Soov parandada kohalikku teenindus- ja joogikultuuri. Kasutades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi.
18 aastat kogemust restoranimaailmas - Hilton Tallinn Park, Pädaste Mõis, Pärnu Rannahotell, etc.
Eesti Sommeljeede Erakooli Sommeljee diplom
Veinikino & degustatsioonid
DiSC isiksusetüüpide sertifitseeritud koolitaja

Pühendusega kõikidele lugejatele

Tere, mina olen Helen.

Endast kirjutamine peaks väidetavalt kõikse lihtsam olema, sest keegi teine ju ei tea sind paremini kui sina ise. Tegelikkuses on see aga umbes täpselt sama raske kui liftikõne.
Põhjus, miks see kirjatükk sündis on iseenesest lihtne. Siia lehele sattudes oleks vast passlik vähemalt teada saada, kes siin pakutava taga seisab ja miks teda kuulama peaks. 
Tänaseks päevaks olen ma 18 aastat tegutsenud toitlustuses. Olin 14 kui esimese suvetööna Pärnu Rannahotelli hommikusöögi abikoka kohal restorani köögipoolele astusin. Hommikul 4.00 ärkamised, värske saiakeste lõhn ja unine olek on sellest ajast meeles. Poleks uskunud, kui keegi mulle tol ajal öelnud oleks, et tänaseks ikka veel otsapidi samas maailmas tegutsen.
Järgneva 6 aasta jooksul sai erinevate restoranide köögipoolel askeldatud päris palju. Ma tean, mis tunne on Eesti ühe suurima tempoga töötava restorani nõudepesijal, tean kui palju juustu Pärnu Steffani pizza köögist päevas keskmiselt läbi käib ning kui palav on tegelikult päev otsa kuumas köögis viibida.
Koos täisealiseks saamisega sattusin köögist põrandale, kuhu olen andunult armunud tänaseni. Kui restorani köök on lõbusalt hierarhiline ja kahtlemata pingeline siis põrand on etendus. Improvisatsioon hommikust õhtusse. Mäng inimeste vahel ning suurepärane inimeste taju ning enesekontrolli õpetus. Oma trammikooli tänu võlgnen ka põrandal Steffanile. Iga egoistilku suhtumisega “staarteenindaja” võiks teha Steffani põrandal suvisel tipphooajal vähemalt 2 nädalat vahetusi. Uskuge mind, see tempo jääb meelde. Sealt edasi suundusin Tallinna õppima ning avastasin end Tallink City Hotelli restoranist. Minu mentoriks sai üks hämmastav vanakooli kelner, kes oli tol hetkel 63 aastane ja väga nõudlik. Ta ei lasknud mind ennem 2 kuud mitte ühtki a la carte lauda üksi teenindama, sest teenindus peab olema laitmatu.
Tallinki ajast jõudis minu tee ka esmakordselt veinimaailma ning Eesti Sommeljeede erakooli baas ja juunior-sommeljee kursus ning esmane veinipisik jõudsid minu vereringesse. Samuti sai Tallinkis katsetatu esmakordselt ka vahetuse vanema rolli. 
Soov vahelduse järele viis mind peale 3 aastat Tallinkis Ameerikasse unistust püüdma. Puhkasin, avastasin maailma ja kiikasin sääl pool ookeani toidu- ja teeninduskultuuri. Seal olles tajusin esimest korda kui palju on meie kohalikus toidukultuuris vajaka ja mõistsin, et ma tahaksin selle parandamiseks midagi ära teha
USA’st tagasi tulles koperdasin ma Pädaste ja Neh restoranide uksevahelt sisse ning algas üks raskemaid, kuid südantsoojendavamaid kogemusi minu elus. Ma ei vahetaks seda aega mitte millegi vastu. See oli pöörane sõit, kuid väärt iga higi ja pisarat, naeru ja armastust. Seal õppisin ma tõeliselt mõistma teeninduse tähendust etendusena. Kuidas hea teenindus ja meeskonnatöö on aluseks tõeliselt kustumatu elamuse pakkumiseks. Kuidas ühiselt töötatakse erimeelsustest hoolimata suurema eesmärgi nimel. Ei ole olnud 18 aasta jooksul mitte ühtki teist kohta, kus ma oleksin näinud kõike säärasel moel toimivat. Pädastest sain ka oma päris esimese restorani teenindusjuhi ja sommeljee kogemuse. Ühtlasi sai samal ajal ka sommeljeede kooli viimane Sommeljee diplom taskusse pistetud.
Peale pikka ja pingelist perioodi Muhu saarel sai taas veidike aega puhatud ning vaikselt hakatud mõtteid eraettevõtluse suunas mõlgutama. Hirm alustamise ees oli suur ning ootamatult leidsin end taas Pärnu Rannahotellist, sel korral teenindusjuhina. Siit sain hulga eriürituste korraldamise kogemust sünnipäevadest pulmadeni. Küll aga tundus Pärnu mulle tolles hetkes liialt ahistav ning kuklas kraapis mõte, et äkki on kusagil väljaspool restorane ka miskit. Nii jõudsin otsapidi taas Tallinna, sel korral aga hoopis Svensky ridadesse Horeca sektorile veini pakkuma. Äge aeg ja äge kogemus. Veinimessid, klientidega kohtumised, võimalus oma teadmisi arendada ja ära kasutada. Võimalus näha ja suhelda hulgaliselt toitlustuskohtade omanike ja juhtidega. Võimalus näha, mille alusel ja kui teadlikult suurem enamus neist tegelikult otsuseid teeb, kuidas nad oma personali suhtuvad ja mis on nende eesmärgid. 

Hämmastav, mida kõike võib teada saada, kui annad inimestele võimaluse rääkida.
Kuuldu ja nähtu pani mu taas ettevõtluse poole sügelema. Ma tahtsin midagi ära teha. Nii otsustasin ettevõtjaks hakata. Tehes erinevaid koolitusi nii joogi kui teeninduse poolelt, aidates materjalide nagu kirjeldused ja teenindusmanuaalid koostamise ja kõige muu säärasega. Sellega seoses olen saanud parandada paari restorani teenindust, koolitada noori teenindajaid, läbi viia erinevaid koolitusi. Samuti sattusin alltöövõttu tegema ka Lehe Pruulikotta, mis andis võimaluse ka õllemaailma kiigata, mis oli taaskord suurepärane kogemus. Võimalus oma teadmisi arendada, näha kuidas väiketootmine töötab, õppida käsitööõllest ja kasutada oma kogemust sommeljeena nii kliendisuhtluses, kui abistada tootjaid näiteks tootekirjelduste kirjutamisega. Või viies läbi erinevaid eraõhtusööke koos paaritatud jookidega.
Edasi jõudsin otsapidi Hilton Tallinn Park restorani tegevjuhi ametikohale. Saades seal juurde veel hulga kohustusi, millega varasemalt polnud kokkupuudet, saades taas põrandal toimuva tunde kätte, suheldes oma meeskonna teenindajate ja kokkadega hakkas sära taas tagasi tulema. Hakkasin taas nägema neid valupunkte, millega ei tegeleta piisavalt. Olgu selleks siis juhtide suhtumine, töötajate väärtustamine ja koolitamine, kvaliteedi tagamine, suurema pildi nägemine või innovaatilisem lähenemine.
See kõik pani mind veel rohkem DiSC mudeli vastu huvi tundma ja olles DiSC sertifitseeritud koolitaja on isiksusetüüpide käitumise ja nende teadmiste teadlik kasutamine teiste abistamiseks muutunud lahutamatuks osaks minu elust. 
Sooviga anda oma panus Eesti toitlustusteeninduse parandamisse nii restoranide kui ka külaliste seisukohalt. Kätketes selles nii armastuse teeninduse kui sommeljee töö vastu, isiklikud kogemused ja oskused ning soov areneda ja abistada neid, kes minu teadmistest kasu võiksid lõigata.
Aitäh,
H
Back to Top